Eesti röövlinnud

199-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites Eesti kulliliste ja kakuliste süstemaatiline nimestik, Valgus 1976

Mõte, et looduses ei leidu midagi sellist, mida võiksime lihtsalt kõrvaldada või hävitada, oli eelmistele inimpõlvedele täiesti võõras ning on seda paljudele praegugi. Nüüd, kus oleme sunnitud kogema, et kõik on omavahel seotud, oleme õppinud ka loodust paremini mõistma. Ainult vastastikustes seostes kõigi teistega võib eksisteerida mis tahes elusolend, ka inimene. Suur osa uskumusi, kujutlusi, tõekspidamisi, mida oleme omaks võtnud endalegi märkamatult lapsena teistelt, ümbruse suhtumisest, on meie kurjemad vaenlased, sest nad kujundavad meis eelarvamusi. Viimase kujukaks näiteks on püüd loodust jaotada rangelt mustaks ja valgeks, heaks ja kurjaks, kasulikuks ja kahjulikuks. Veel mõned aastakümned tagasi tundus enamikule meist väga kentsakana mõte säästa Aafrika lõvisid ja India tiigreid, võtta kaitse alla hunte või kanakulle. Nüüd on see aga teoks saamas.
Elusast loodusest saab inimene asendamatuid emotsioone. Need on seda rikkamad, mida mitmekesisem on loodus. Pikka aega saatis kõiki röövlinde vaenulik suhtumine. Armutult kutsuti hävitama haukaid ja loorkulle, ohvriks aga langesid kõik, kellel teravad küünised ning kõver nokk. Nüüd loob inimkond elukeskkonda, kuhu peab kuuluma ka loomariik, kes oleks produktiivne ning meile ka esteetiliselt vastuvõetav. Röövlindudeta maailm seda aga poleks. Suureks elamuseks on meile see, kui saame jälgida looduses kotkaste mängulendu, kanakulli ründesööste, rabapistriku pilotaaži või kassikaku hääletut saagilendu.Millist osa etendavad looduses röövlinnud — kullilised ja kakulised — ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad, sellest kõnelebki käesolev teos.
Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud — kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet.