Henrik Pontoppidan

Surnute riik (1.-2. köide) (TASKA poolnahk)

Raamatud sarjast Nobeli laureaadid.

Romaan koosneb kahest köitest.
Mõisnik Torben Dihmer, kes põeb raskekujulist südamehaigust, kosub, tänu uutele arstiteaduslikele avastusile. Nagu surnuist ärganuna astub ta uuesti ellu ja loodab kindlustada endale õnnelikku tulevikku, tehes abieluettepaneku oma kaugele sugulasele, preili Jytte Abildgaard'ile.
Ent vaatamata viimase teatavale sümpaatiale Torbeni suhtes, lõpevad kosjad tulemusteta, sest preili ei leia endas tarvilikku armastust ei tolle ega ka ühegi mehe vastu.
Traagiliselt lõppenud kosjakutse järel reisib Torben ära. Jytte peab aga kogema veelgi uue, tulemusteta südameproovi, sest ka tõsikristliku, pisut maameheliku noore pastori Gaardbo lähenemiskatse satub preili juures samasuguste sisemiste tõkete karile.
Hiljemini armub neiu oma õnnetuseks kergemeelsesse, ulakommetega kunstnikku, kellega enda seob.
Selle südameromaani kõrval hargneb rida pilte Taani vaimulikkude, poliitikute, haritlaste ja maaomanikkude elust-olust.
Suurem osa romaani 2. köitest käsitleb vana liberaalidejuhi Tyge Enslev'i poliitilist võitlust järjest tugevneva, vaimulikkude poolt juhitava tagurliku opositsiooniga. Eriti kaks usumehekuju tõstetakse selles võitluses esiplaanile: rändjutlustaja Mads Vestrup, kelle lihtsameelsust poliitilised parteid kasutavad kurjasti, kiskudes õilsa ja siira jutlustaja ta enda märkamata alla nende mahhinatsioonidesse ja heites ta seejärel kõrvale; ja noor maapastor Gaardbo, kes vastuoksa teeb hiilgavat karjääri poliitikuna riigipäeval ning otsitud hingehooldajana Kopenhaageni kõrgemas seltskonnas.
Romaani esialgne peakuju – Jytte Abildgaard, abiellunud lõpuks kergemeelse kunstniku Karsten From'iga, kogeb varsti, et ta mees teda teistega petab; ta sureb esimese aünnituse järel.